Valgamaa koolijuhid arutasid noorte ettevõtlikkuse arendamist

Täna, 29. aprillil inspireerisid ja informeerisid Pühajärvele kogunenud Valgamaa koolide ja lasteaedade juhte ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu, Hargla Põhikooli ning Ugandi resto eestvedajad. Ühiselt tõdeti, et ettevõtlikkus on oluline tulevikuomadus ning selline praktikate jagamise päev on suurepärane inspiratsiooniallikas koolidele endile.

Edu ja Tegu esindajat Erika Veidet tänatakse südamlikult mõtlemapaneva esinemise eest igal seminaril

Hargla Põhikooli ettevõtlikke tegevusi tutvustas direktor Juta Kond – tegemist oli aastaid tagasi esimese ettevõtliku kooliga väljaspool Ida-Virut, mis on lisaks ka tugevate õpilasfirmade kasvulava. Kondi sõnul kannustavad tegudele soov saavutada mõju läbi järjepidevuse ning „Ettevõtliku kooli“ kvaliteedimärk ja standard, mis panevad analüüsima ning selleks aega võtma, samuti tegutsema suuremalt, et saavutada hõbetase. Kuigi ettevõtlusõpet koolis eraldi ainena ei ole, tegutsevad edukalt minifirmad ning ettevõtlikkus ja ettevõtlus on seotud läbi erinevate ainete, st lapsed ise planeerivad ja viivad ellu, vastutavad, uurivad, kus päriselus on neil õpitavat vaja. Edulugude konkurss sügisesel Haridusfestivalil on kui ideekorje päev, kus noppida tegevusi, mida ka ise oma koolis ellu viia.

Valgamaa Arenguagentuuri juht Anneli Kattai mõtiskles tänapäeval koolil lasuva suure vastutuse üle, arvestades, et lapsed veedavad koolis 26 000 tundi oma elust ning ootused koolile aina suurenevad. Ettevõtlikkuse arendamise olulisus haridusasutuses on ära märgitud ka Valga valla arengukavades. Teema tõusetus siis, kui noored hakkasid piirkonnast ära minema ning tööandjad andsid märku, et noortel on hea haridus, aga puuduvad sotsiaalsed oskused.

Palju mõtteainet andis koolipingist tööle suunduvate noorte teemal Pühajärve ettevõtja Siim Kalda, kes haldab Ugandi restot ja teisi kohalikke meelelahutusasutusi ning tegeleb iga-aastaselt oma ettevõtetes hooajatöötajate värbamise ja väljaõppega. Ta kiitis noori, kes hangivad suvetöödega esimesi kogemusi ning nentis, et eriti hästi motiveerib noori tööd tegema mõni isiklik eesmärk, millega kaasneb ka tugevam kohusetunne.
Kuigi mõlema arendamisega saab tegeleda eelkõige perekond, pani see ka koolijuhte mõtlema võimaluste üle toetada noorte universaalseid oskusi õppetöös, olgu seesama kohusetunne, eesmärkide seadmine, vastutus ja suhtlemine või ka konfliktide lahendamine, mida teenindussfääris sageli ette tuleb. Nutiteema on teenindusasutuses ilmselgelt rangelt reguleeritud ning meedias räägitud nn lumehelbekeste käitumine ehk komme lahkuda ilma teatamata päevapealt töölt ei ole päris võõras ka Kaldale.

Kokkuvõttes oli päev osalejatele tagasisideringi põhjal inspireeriv ja kõik said kaasa nii uut olulist infot kui ideid edasisteks tegevusteks.